Mis on baroteraapia ehk hapnikuteraapia?

Hapnikuteraapia puhul läheb inimene hapnikukambrisse, kus tõstetakse õhurõhk oluliselt kõrgemaks tavapärasest. Selle tagajärjel jõuab organismi kordades rohkem hapnikku. 

Miks on just rõhk oluline? Mõtle korra limonaadi tegemisele. Kui lihtsalt puhuda mulle vette, siis ei jää need mullid sinna pidama. Selleks, et gaas lahustada vedelikus, on vaja kõrgemat rõhku. Ka limonaadi tegemiseks kasutatakse rõhku, mille abil lahustatakse süsihappegaas vedelikus ning saame tulemuseks limpsi. Sama toimub hapnikukambris - rõhu all lahustub õhus olev hapnik kehavedelikes ning jõuab iga rakuni kordades suuremates kogustes. 
Tavalises olekus kannavad hapnikku kehas laiali punased verelibled, mille hapnikuga küllastus on enamasti vähemalt 96% või rohkem. Seega saame hapniku manustamisega tõsta hapnikuga varustatust vaid paari protsendi võrra. Rõhu all lahustub hapnik aga kõigis kehavedelikus, sealhulgas vereplasmas, mis tavapäraselt hapnikku laiali ei kanna. Hapnikukogus kehas tõuseb oluliselt ning rõhk surub selle sügavamale kudedesse. 

Hapnik on iga raku töötamiseks kõige olulisem käivitav komponent. See elustab kõik rakud, olgu nad siis kehas või ajus, ning paneb nad uuesti efektiivselt tööle. 

Kui kehas on kahjustunud kohti, siis on nendes kohtades hävinud mikrotasandi peen veresoontevõrgustik, mis probleemsetesse kohtadesse hapnikku ja toitaineid kannab. Tulemuseks on kehvem tervenemisvõime. Korduvad järjestikused hapnikuteraapia seansid, mis sügavale kahjustunud kudedesse hapnikku suruvad, kasvatavad tagasi peene kapillaarvõrgustiku ning taastavad tavalise hapnikuvarustatuse. 

Näiteks aju probleemide puhul pole sageli närvirakud lõpuni surnud, vaid need on mittetoimivas ja uinunud olekus. Hapnik aitab raku töö uuesti käivitada ning uuenenud kapillaarvõrgustik need aju osad jälle hea toitainevarustatusega järjepidevalt tööle panna.
Viimaste aastate uuringud on üllatuslikult näidanud, et hapnikuteraapia kogu mõju ei tulegi hapnikust. Praegu arvatakse, et vähemalt pool tervendavast mõjust tuleb hoopis korduvatest üles-alla rõhumuudatustest. Need käivitavad rakkudes kaskaadi signaale, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad epigeneetikat ning lausa 40% meie geenide avaldumist. Hapnikuteraapia lülitab sisse geenid, mis tegelevad põletikulisuse alandamise ja isetervenemisprotsessidega ning lülitab välja geenid, mis tegelevad põletikulisuse tõstmise ning raku suremisprotsessidega.

Hapnikuteraapia tervendav potentsiaal võib peituda aga hoopis selles, et järjestikune kuur paneb keha vallandama kordades rohkem tüvirakke! Tüvirakud on algrakud, mis võivad muutuda misiganes vajalikuks organismi rakuks seega tervendades organeid ja kudesid ning mis vallandavad ka teisi rakke tervendavaid faktoreid. Tüvirakud leiavad organismis tervendamist vajavad kohad ning suudavad need parandada.
Hapnikuteraapia kõige olulisemaks faktoriks on kõrgem rõhk
hapnik lahustub vereplasmas ja läheb sügavamale kudedesse
Hapnik käivitab kõikide rakkude töö efektiivsemalt
Hapnikuteraapia taastab peene kapillaarvõrgustiku ning probleemsete kohtade hapniku- ja toitainete varustatuse
Hapnikuteraapia muudab 40% geenide avaldumist, lülitades sisse enesetervendamis-mehhanismid
Hapnikuteraapia tõstab keha tüvirakkude tootmist, mille tervendav potensiaal on mõõtmatu!

Hapnikuteraapia pole midagi uut

Hapniku tervendav mõju pole midagi uut. Hüperbaariline teraapia sai oma alguse pea 350 aastat tagasi. Kõige esimene barokamber loodi aastal 1662. Kliiniline baroteraapia kasutus sai alguse 1800-ndate keskpaigast. Alates 1960-ndatest hakati uurintuges avastama hapnikuteraapia laialdasi kasulikke mõjusid tervisele. Tänapäevaks näitavad teadusuuringud hapnikuteraapia kasu pea 150-le erinevale terviseprobleemile. 

Kuigi baroteraapia alguspunkt on 17-nda sajandi keskel, on alles viimased kaks aastakümmet toonud läbimurde selle teraapia kasutuses. Tehnoloogia ja teaduse areng on viinud kõrgetasemeliste kambrite leiutamiseni, paremate protokollideni ning põhjalikuma arusaamiseni teraapia toimemehhanismidest. Need arengud on mõjutanud teraapia levikut ning kasvavat huvi nii spetsialistide kui tavainimeste seas. 
Sest mis on tähtsam, kui sinu aju?