Tavalistes tingimustes kannavad hapnikku 98,5% ulatuses laiali punased verelibled. Ainult imeväike kogus - 1,5% lahustub vereplasmas. 

Kõrgem õhurõhk on see, mis lahustab massiivselt hapnikku vereplasmas, nii et saame enda kehasse tõelise vedela hapniku, mis jõuab sügavamale kudedesse. 

Rõhku kirjeldatakse enamasti mõõtühikuga ATA (atmosphere of air pressure absolute), vahel ka PSI-ga (pounds per square inch). Merepinnal on õhurõhk 1,0 ATA või 14,7 PSI. 

Rõhu tõstmine on baroteraapia kõige tähtsam komponent ning mõjutab doosi kõige rohkem. 

Tavaliseks sessiooni ajaks täisrõhul on 60-90 minutit. Sinna hulka ei arvestata aega, mis kulub rõhus üles ja alla minekuks. 

Baroteraapia puhul puhutakse kambrisse juurde õhku, nii et see rõhu alla läheb. Õhus on hapnikukontsentratsioon 21% ning see lahustub kehas. 

Mõningatel juhtudel antakse lisavooliku ja maskiga inimesele juurde 100%-list hapnikku, mida ta kambris hingab. See tõstab hapnikudoosi. 

Baroteraapia on kumulatiivne ning töötab kõige paremini ainult järjestikuste sessioonide puhul, kuna siis lähevad tööle erinevad tervendavad tegurid. 

Väga sageli kasutatakse 40-tunni baroteraapia protokolle. See number ei tule uuringutest, vaid on kasutamise käigus kujunenud välja selle teraapia standardiks. See tähendab, et patsient läbib 40 sessiooni baroteraapiat, mida tehakse vähemalt 5-6x nädalas. 

Hapnikudoos, mis ta sealjuures saab on erinev ja sõltub kõikdest eelnevatest teguritest - rõhk, sessiooni aeg, lisahapniku manustamine. On huvitav, et protokoll on andnud võimsaid tulemusi erinevate rõhkudega, nii 1,3ATA rõhuga, kui ka 2,4ATA rõhuga. Samas on mõned spetsialistid (nt Jason Sonners) öelnud, et 1,3ATA rõhuga võiks kuur olla ca 70-80 sessiooni. 

Viimaste aastakümmetega on tulnud välja, et vähemalt pool baroteraapia tervendavast mõjust pole seotud hapnikudoosiga, vaid pidevate rõhumuutustega. Organism tõlgendab rõhulangust kui hapnikupuudusesse jäämist ja lülitab sisse nii tüvirakkude tootmise kui muud võimsad tervendavad efektid. 

Sageli kasutatakse teraapiakeskustes ka protokolle, kus inimene teeb kambrit 2x päevas. Et hapnik ei kumuleeruks liiga palju, peab sessioonide vahel olema vähemalt 4h. 

40h baroteraapia protokolli on võimalik läbi teha 2 kuuga või 1 kuuga tehes sessioone 2x päevas. 

Oluline on teada, et viimaste uuringute valguses on hakatud aru saama, et hapnikukambri teraapiline mõju ei tule ainult hapnikust, vaid ca pool efektist tuleb tänu üles-alla rõhumuutustele. See "relatiivse hüpoksia" signaal rakkudele (keha arvab, et rõhu langusel tekib hapnikupuudus, kuigi seda tegelikult ei teki) käivitab jada bioloogilisi muutusi, mis lülitab sisse keha enesetervendamismehhanismid. 

Hapnikuteraapial on oma mõju ka lühemate kuuridega. Baroteraapia antioksüdante tõstev ja keha kaitsev mõju tuleb vaid ühe sessiooniga. Ka põletikuvastane mõju hakkab tööle juba 4-5 sessiooniga. Mitmed uuringud on näidanud valu vähendavat toimet juba 10 sessiooniga. 

Vastavalt vajadusele võib oma koht olla ka lühematel kuuridel. 

Oluline võib olla koheselt peale kahjustust ruttu baroteraapiat teha, eriti kui tegu on aju kahjustusega. 

Närvisüsteemi probleemidega või hapnikule tundlike patsientide puhul võib protokoll oluliselt erineda - väiksem rõhk, lühem sessiooniaeg ning väiksem sessioonide tihedus.